Füüsika instituudi nõukogu liikmete valimised | Tartu Ülikooli Füüsika Instituut

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond
    Faculty phone: 
    737 6123
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 104, 304, 305, 50090 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond
    Faculty phone: 
    737 6123
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 104, 304, 305, 50090 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Füüsika instituudi nõukogu liikmete valimised

Kuupäev: 
25.05.2021 (Kogu päev) kuni 26.05.2021 (Kogu päev)

Valimiste link: https://valimised.ut.ee/elections/ltfy250521/
Valimised on avatud 25.05 00:00 kuni 26.05 23:59

Küsimused nõukogu liikmekandidaatidele: Kui valite mind füüsika instituudi nõukogusse, siis
1) Toetan baasraha kasutamist … (milleks)
2) Arvan, et eksperimendi seadmetele peaks juurdepääs olema korraldatud … (sellistel tingimustel), seonduvad kulud katab … (kes, kust)
3) Instituudi töökorralduslikuks põhiüksuseks võiks minu arvates olla … (osakond, labor, töörühm)

Kandidaadid ja nende platvormid

JAANISO, Raivo (materjaliteaduse ja rakendusfüüsika kaasprofessor) Miks ma kandideerin? Kõige lühem vastus on, et tahan panustada sellesse, et instituudil oleks selge arenguvisioon ja plaan selle elluviimiseks.

Meil kõigil on ühine missioon ühiskonnas ja hoolimata sisemisest konkurentsist (terve konkurents peab olema) tegutseme ühiste eesmärkide nimel. Instituudi nõukogu esmane funktsioon on määrata arenguprioriteedid (vt põhikirja p. 10.1) ja koostada arengukava; hoolitseda, et see ei jääks pelgalt paberile ning seda süsteemselt kaasajastada (hoida ’teravana’). Koostamine peab olema sisuline tegevus, mille käigus tuleb enesekriitiliselt analüüsida nii oma tugevusi kui ka nõrkusi. Arengukava koostamise protsess ei ole vähem tähtis kui lõpptulemus. See on esimene asi, mida nõukogu peab tegema.

Et oma missiooni täita ja eesmärke ellu viia, selleks on instituudil struktuur ja vahendid; nagu ka teatud üldised reeglid, nt vahendite kasutamise põhimõtted strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Need on olulisuselt järgmised nõukogu-tasemel küsimused. Neid (sh baasraha jaotamist või töökorralduslike üksuse põhilisust) on mõistlik arutada seejärel, kui instituudi funktsioneerimiseks ja arenguks vajalikud primaarsed asjad on ühiselt sõnastatud. Et siiski olla konkreetsem kolmes direktori saadetud küsimuses, siis:
1. Pooldan seda, et osaliselt jagatakse baasraha vastavalt laborite/töörühmade tulemustele (oma arengukavade toetamiseks) ja osaliselt teeb seda direktor vastavalt instituudi arengukavale.
2. Eksperimendi seadmete kasutuskord pole strateegiline vaid töökorralduslik küsimus. Muidugi võib nõukogu seda küsimust arutada, kuid eelkõige peaks kasutamise reeglid paika panema tegevjuhtkond - direktsioon ja töökorralduslike üksuste juhid (nende kogu?). Mis puudutab teadustaristu projektidest (mitte personaalgrantidest ja lepingutest) hangitud seadmeid, siis nende kasutamiskorra kohta peaks kõigil huvitatud laboritel ja töörühmadel sõnaõigus olema. Kasutamisel tekkivad kulud ja nende jagamine peavad olema läbipaistvad.
3. Ma ei näe tungivat vajadust kolmetasandilise (direktsioon - osakond – labor/töörühm) hierarhilise juhtimisstruktuuri järele (mis oleks kindlasti omal kohal siis, kui igapäev/-nädal toimub tööülesannete jagamine ja nende täitmise kontroll). Pigem võiks meil jätkata horisontaalse struktuuriga, kusjuures tuleks konkreetsemalt sätestada töökorralduslike üksuste juhatajate kohustused/õigused.
JUNNINEN, Heikki (keskkonnafüüsika professor) Koostöös peitub jõud. Kandideerin füüsika instituudi nõukogusse, et aidata kaasa FI arengule kohaks, kus on hea koos teadust teha – ja et see toimiks mitmel tasandil: laborite vahelise, instituutide ja valdkondade vahelise ja rahvusvahelise koostöö tasandil, lisaks veel koostöö ettevõtlusega. Koostöö aluseks on partnerite mõlemapoolne kasu ja tulemus, mida üksinda poleks võimalik saavutada. Olulised komponendid parterluste tekkeks on oskusteave ja raudvara (seadmepark). Eriti rahvusvahelises koostöös mängib raudvara olulist rolli. Instituudi sisene töökorraldus ja atmosfäär peaks soosima seadmete ühiskasutust ja võimalusi osaleda ühisprojektides.
Õppetöö on teaduse oluline osa ja ka siin on kasulik teha võimalikult laia koostööd. Et see aga oleks võimalik peaks õppetöö olema, vähemalt valdkonna piires, tasustatud samadel alustel.

Spetsiifilised küsimused:
Toetan baasraha kasutamist instituudi arengule oluliste tegevuste toetamiseks: eelkõige riigisiseste ja -väliste projektide kaas- ja omafinantseerimine, infrastruktuuri investeeringud ja palga stabiliseerimine. Baasraha peab võimaldama tuua sisse välisraha.
Arvan, et kesksetest vahenditest muretsetud seadmetele peaks olema juurdepääs korraldatud selliselt, et neid on võimalik kasutada võimalikult laialdaselt erinevates projektides. Kindlasti ei peaks olema kasutus tasuline instituudi töörühmadele. Ühine seadmepark peaks soodustama koostööd ja olema ühendavaks teguriks. Nende seadmete hooldus oleks instituudi kanda. Probleemsemad on aga projektide seadmed, mille töökorras hoidmine pärast projekti lõppemist on keeruline ilma instituudi abita. Siinkohal oleks abiks baasrahast eraldatud osa, mida töörühmad saavad vajadusel seadmete remondiks kasutada.
Instituudi töökorralduslikuks põhiüksuseks võiks minu arvates olla labor. Kõik muidugi sõltub sellest, mis on labor - mis on labori võimalused ja kohustused ja vahendid.
JÕGI, Indrek (plasmatehnoloogia kaasprofessor) Füüsika instituudis tehakse praegu heal tasemel õppetööd ja teadustööd. Lähemate aastate eesmärk on taseme hoidmine ja jätkusuutlikumale alusele viimine. Meil on tugevaid ja kiiresti arenevaid konkurente (TI, TO ja KBFI), kellega võistleme teadusrahastuse ning üliõpilaste pärast (siin ka arvutiteadustega). Lisaks toimub instituudis põlvkondade vahetus, mis on pikemas vaates hädavajalik, kuid lühemas perspektiivis häirib laborite väljakujunenud töörütmi.
I. Füüsika instituut on ainus õppeasutus Eestis, milles antakse korralikku füüsika baasharidust. Kui me ei suuda üliõpilastele head füüsika baasharidust anda, mõjutab see pikas perspektiivis nii meie enda teadustööd kui ka kõiki teisi teadusasutusi, kuhu meie lõpetajad liiguvad. Seetõttu on meil kohustus tagada füüsika põhiõppe ainetes heal tasemel õppejõudude olemasolu. Füüsika eriala kõrval tuleks hoida ka materjaliteaduse suunda, mis omab selget rakenduslikku väljundit, tugevdab koostööd teiste instituutidega ja ettevõtlusega ning on oluline instituudi laborite järelkasvu jaoks. Materjaliteadusega tegeletakse ka mujal, aga siin võimaldab meie tugev füüsika tase teistest eristuda. Lisaks võiksime jätkuvalt kasutada oma kompetentsi ka teiste seonduvate erialade õpetamisel, näiteks keskkonnatehnoloogia ja arvutitehnika.
Üliõpilaste pärast konkureerides peaksime selgemalt välja tooma meie instituudis tehtava teadustöö olulisuse ja seda just sisseastujatele ning lõputööd valivatele üliõpilastele arusaadaval moel. Tartu observatooriumis on olnud tugevaks magnetiks satelliidid ja astronoomia, tehnoloogia instituudis on tõmbenumbriks robootika. Võimalike turundussuundadena võiks olla näiteks kliimamuutused, tuleviku energeetika, „kunstnina“, haigustekitajatega võitlemine vms. Reklaamitavate suundade juures tuleb seejuures kasuks rahvusvahelise koostöö perspektiiv. Samas peame tagama, et meie instituudi lõpetajad oleksid konkurentsivõimelised ka väljaspool akadeemiat ning kasutama rohkem ära meie vilistlasi ettevõtetes ja avalikus sektoris. Õppetöö turunduse suunal on meie tugevuseks ka aktiivsed üliõpilased FÜS näol, kelle selle alast tegevust peab toetama.
II. Teadustööga seoses on meil mitmed tugevad suunad, mis on aidanud instituuti nähtaval hoida ning rahastust tuua. Nendele tugevustele saab toetuda ka järgnevatel aastatel. Lähiaastate perspektiivis tuleb tagada, et järgmistes suurtes PRG taotluste ringides oleksid instituudist välja minevates projektides tugevad põhitäitjad. Samas peab jälgima ka pikemat perspektiivi. Kuna teadusprojektide üldine rahastamine tõenäoliselt 5 aasta perspektiivis ei kasva, peab rohkem toetuma välisrahastusele ning ettevõtlusprojektidele ja nende taotlemist instituudi poolt toetama.
Meil toimub jätkuvalt põlvkonnavahetus ja uute noorte teadlaste lisandumine/naasmine. See tekitab ühelt poolt isiksuste vahelisi pingeid, kuid toob ka uusi ideid, rahvusvahelisi kontakte ning potentsiaalseid uusi uurimissuundi. Uued tegijad peab kaasama instituudi õppetöö ning juhtimise juurde, aga samas ei tohi nende teotahet liigse koormusega ära kustutada. Lisaks on neile olulised teatav rahastamiskindlus ja otsuste läbipaistvus.
Lisaküsimused:
1) Baasrahastuse kasutamine peaks toetama eeltoodud tegevusi: õppe- ja teadustööd läbi viivate töötajate kasvatamist ja hoidmist, teadustööks vajaliku aparatuuri arengut ja rahastuse sissetoomist. Samuti peaks baasrahastus toetama läbipaistvust – vähendama ühtede tegevuste subsideerimist teiste tegevuste arvelt (õpperaha õpetamise jaoks, projektiraha konkreetse projekti tegevuste jaoks jne). Pikemas perspektiivis võiks baasrahast toetada teatud arvu püsivalt rahastatud kohti, mis koos õpperahaga toetavad instituudi eesmärkide täitmist. Projektiraha abil saaks sel juhul tasuda suuremaid palku ja kaasata lisatööjõudu. Paraku püsib baasfinantseering lähiaastatel liiga väike ja sealt saaks katta vaid mõnekümne töötaja töötasu. Lisaks peab baasrahast katma teisi vajalikke kulusid. Lähiaastatel ei ole ette näha riiklikke või struktuurifondide rahasid aparatuuri ostmiseks ja seetõttu on baasrahastus selleks üks väheseid võimalusi. Välisprojektid võimaldavad instituuti täiendavat raha sisse tuua, kuid eeldavad omafinantseeringut. Samuti võiks laboritel olla mingi hulk raha, mida vastavalt vajadusele kasutada. Selle raha sidumine baasfinantseerimisse panustamisega annaks täiendava motivatsiooni baasrahastuse kasvatamiseks. Eelnevat arvestades toetan lähiaastatel baasraha kasutamist proportsioonis 1/3 baasfinantseerimisse panustamise alusel laboritele, 1/3 aparatuuri käigushoidmiseks ning uuendamiseks ja 1/3 vastavalt vajadusele direktori otsusena (täiendavad omafinantseeringud, projektitaotluste loteriis rahastuseta jäänud teadlaste toetamine jne).
2. Üldpõhimõttena peaks seadmete juurdepääs olema seotud seadmete rahastamisega, aga igale seadmele peaks individuaalselt lähenema. Kindlasti ei tahaks näha, et seadmed olulise osa ajast seisavad, kas siis piiratud juurdepääsu tõttu või seadme parandamiseks vajaliku raha puudumisel. Suurte seadmete ostuks ja korrashoiuks (näiteks SEM, TEM) laboritel raha lähiaastatel tõenäoliselt ei ole. Seetõttu peab need kulud tegema instituudi (baas)rahastusega ja vastavalt peaks ka juurdepääs olema kõigile võrdsetel alustel. Samas peab vastutus kalli seadme korrashoiu eest olema väga selgelt määratletud ja seadmega opereerimine piiratud vastava väljaõppega isikute ringiga. Arvestades laborite rahastamise sõltuvust heitlikust projektimajandusest võiksid paljude töörühmade jaoks oluliste suurte seadmete korrashoiu eest vastutav(ad) isik(ud) olla vähemalt osaliselt instituudi palgal (aparatuurile mõeldud 1/3 sees). Samuti aitaks see vältida olukorda, kus instituudi ühisrahastusega ostetud seadme ainuke operaator on 100 % tööajast ühe projekti palgal ja seetõttu jäävad teiste töörühmade tööd tegemata, tehakse töötasu maksva projekti arvelt või operaatori vabast ajast.
3. Lähiaastatel on rahastuse ebastabiilsuse ja põlvkonnavahetuse tõttu laborite töörühmade nimistus toimuvad muudatused praktiliselt paratamatud ja selle tasakaalustamiseks on osakondadel oma roll täita. Õppetööga seoses on osakondadel mitmeid selgeid ülesandeid doktoriõppe läbiviimisel ja osakonnad saaksid ilmselt toetada ka põhiõppe paremat organiseerimist (näiteks on praegu lõputööde kaitsmiskomisjonide liikmed osakonna määratud). Sarnaselt võiks osakonnal olla administratiivtöö ühlasema jaotamise roll. Teadustööga seonduvalt on osakondadele keerukam ülesandeid jagada kuna teadustööd tehakse ennekõike laborites ja töörühmades. Aparatuuriga seoses on arvestatava rahalise võimekusega vaid instituut ja täiendava osakonnaga seotud vaheastme loomine ei tundu mõtekas.
JÄRV, Laur (teoreetilise füüsika kaasprofessor) Kandideerin nõukogusse sooviga panustada instituudi tasakaalustatud juhtimisse ja kujundada valikuid, mis aitavad kaasa instituudi eesmärke järgivale jätkusuutlikule arengule. Püüan seista selle eest, et asjaajamine ja otsustusprotsessid oleksid läbipaistvad ning erinevaid huvigruppe arvestavad. Soovin, et instituut ei kalduks stateegilises mõtlemises monotoonsusse vaid kõik insituudi liikmed tunneksid perspektiivi, kus uute ideede ja algatuste väljapakkumine on teretulnud. Instituudi arengukava, mida uus nõukogu peab hakkama välja töötama, jääb ainult formaalseks paberiks direktori lauasahtlis, kui selle koostamisprotsessiga ei kaasne tegelikult oluliste küsimuste laiapõhjalist selgeksrääkimist. Põhimõtted, mis on kord kokku lepitud, võiksid aga siis mõnda aega kehtida (ääretingimuste muutumiseni), iga aasta jaanuaris ei peaks alustama puhtalt lehelt. Eraldi rõhutaksin, et tänaste murede lahendamise juures ei tohi lasta tekkida generatsioonide tühikul, vaid peame pingutama, et instituuti tuleksid tööle andekad noored (soovitavalt välismaa kogemusega) eesti teadlased, kellest 10-20 a pärast saavad tulevikuteemade vedajad.

1) Toetan baasraha kasutamist kolmeks põhiliseks vajaduseks (umbes võrdsetes proportsioonides):
+ otse laboritele/töörühmadele vastavalt nende panusele baasraha sissetoomisel -- motiveerib tulemuslikult tegutsema ja võimaldab katta kulusid, mis on vajalikud, aga olemasolevate projektide alla ei pruugi mahtuda (näiteks omafinantseeringud, käibemaks, stipendiumid, tööd uute projektitaotluste ettevalmistamiseks vms);
+ neile laboritele/töörühmadele, kes gradikonkursside karmides oludes on parasjagu jäänud rahastuseta -- andmaks võimalus järgmise taotluse tugevdamiseks või ümbergrupeerumiseks, vastasel korral hajub instituudi põhiline ressurss kompetentsete inimeste näol;
+ instituudi strateegilisteks arendusteks ehk "investeeringud tulevikku", milleks võib olla omaosalus paljudele töörühmadele huvipakkuva aparatuuri hankel, toetus noorte eesti teadlaste naasmiseks välismaalt (ka need, kes ei saa Mobilitase granti või vajavad täiendavat finantspuhvrit ajaks, mis Mobilitase alla ei mahu), eeltööks uute perspektiivikate suundade arendamisel, et neis projektitaotluseni jõuda.

2) Eksperimentaalaparatuuri osas on mul teoreetikuna raske pädevalt kaasa rääkida. Esimene asi oleks muidugi vastavate seminaride jätkuna panna kokku ja teha siseveebis kättesaadavaks aparatuuri nimekiri koos kontaktisikute nimedega. Seejärel tuleks selgeks teha, kui paljude riistade suhtes on üldse ja kui aktiivset ühiskasutuse huvi teiste laborite poolt. Võib-olla naiivselt, aga mulle tundub loogiline, et iga konkreetse aparaadi puhul lepitakse kasutuse tingimused (sh rahaline osalus kulumaterjalide, võimaliku remondi jms osas, kasutaja väljaõpetamine jne) kokku aparaati haldava labori ja teiste huvitatud laborite vahel. Kui osapooltele mõistlikuna tunduvat kokkulepet leida ei õnnestu, siis peab olukorra lahendama direktsioon (kuivõrd osakonnajuhatajaid meil praegu pole).

3) Kuna instituudi põhiline rahastus tuleb teadus- ja arendusprojektidest, siis töökorraldusliku põhiüksusena on mõistlik labor, st kollektiiv, millel on omad grandiprojektid ja hallatav aparatuur. Laborite/töörühmade struktuur peaks kaasas käima töötajate tegeliku juhtimise ja rahastuse joontega, vastasel korral kipuvad tekkima arusaamatused. Samas õppetööd ei saa üles ehitada vähempakkumise hankemeetodil töötajate lisakohustusena. Kui instituudi koosseisu kujundavad ainult TAL tegevused, siis võime kergelt sattuda olukorda, kus ei leidugi enam inimest, kes õpetaks kaasaegsel tasemel mõnda põhiainet, näiteks optikat või kvantmehaanikat. Seepärast pean vajalikuks mitmeid laboreid ühendavat osakondade struktuuritaset, mis planeerib ja vastutab õppetöö valdkondade eest.

KIRM, Marco (eksperimentaalfüüsika professor) Ma kandideerin FI nõukogusse selleks, et aidata FI areneda, saavutada edu ning panustada teadmiste põhisel maailmapildi ja tehnoloogia arengusse (läbi hariduse ja teaduse). Seda kolmel tasandil:
  • Tartu Ülikoolis
  • Eestis
  • Ja rahvusvahelisel areenil.

Seda olen ma kogu oma varasema nii instituudis kui Tartu ülikooli erinevates ametisse püüdnud järgida. Kui hästi või halvasti see välja on tulnud jäägu see kaasteeliste või ajaloo hinnata. Lisatud kolme küsimuse osas kavatsen järgida ülaltoodud põhimõtteid. Oluline , et kõik võetud kohustused ja uued välja kutsed edukalt realiseeritud saaks. Selleks tuleb pingutada, enamasti väljaspool instituuti, et vajalikud eeldused loodud saaks (organisatsioonilised, finantsilised ja kõik muu kaasnev). Põhiline , et suurteks eesmärgiks loodud seadmekompleksid toimiksis eesmärgi päraselt, oleksid parimal viisil mehitatud ja ei kaotaks momentumit tuleviku arengute suhtes! Halvim , mis juhtuda saab, et tekib käratsev kooperatiivide kamp, mille eesmärk on esitada üksteisele arveid ning unustada see milleks oleme seatud ja kutsutud.

KISAND, Vambola (materjaliteaduse kaasprofessor) Kandideerin FI nõukogusse selleks, et aidata kaasa FI jätkusuutlikule ja tasakaalustatud arengule. Ikka selleks, et Eesti maksumaksjal oleks meie instituudi tegevusest kõige laiemas plaanis kasu ja töötajatel oleks siin majas hea töötada. Kuna Eesti on väike riik ja FI on Eesti füüsika kõige olulisem tugipunkt, siis leian, et meie instituut peaks olema pigem tasakaalustatud ökosüsteem, mitte monokultuuride kasvulava. Meie instituudis peaksid sõbralikult koos toimima erinevad teadussuunad, jätkusuutlik õppetöö ning koostöö ettevõtlusega.

Baasraha kasutamine. Suur osa baasrahast läheb maja ülalpidamiseks ja see on vältimatu. Nagu mitmed varasemad arutelud on näidanud, on suures plaanis üsna selge, kuhu on vaja investeerida- inimesed, aparaadid, omafinantseeringud jne. Need kõik on olulised ja osalt ka vältimatud investeeringud. Küsimus on tasakaalupunkti leidmises erinevate teemade vahel. Mina pooldan tasakaalupunkti liigutamist pigem inimeste poole.

Aparatuur. Selleks, et nn. miljoniaparaadid meie majja jõuaksid, on kaasa aidanud paljud töötajad ning maksumaksja on need aparaadid meile ostnud selleks, et neid kasutataks kogu Eesti teaduse ja arendustegevuse hüvanguks. Ükskõik, kuidas suurte aparaatide kasutamist ka korraldada, on peaasi, et inimesed tunneksid, et nad on miljoniaparaatide juurde oodatud. Tasuta asju pole maailmas kahjuks olemas, küll aga võiks üle vaadata hinnakirjad ja tekitada oma maja töötajatele soodsamad hinnad. Kindlasti ei ole siin takistuseks struktuurifondide sarnast hinnastamist nõudvad reeglid, sest need ei reguleeri mitte kuidagi ühe juriidilise isiku (antud juhul TÜ) sees toimuvaid finantside liikumisi. Vajadusel tuleb suurt aparatuuri toetada ka FI baasrahast, aga sellisel juhul peab toetust saavate aparaatide kasutajate ring olema lai.

Instituudi töökorralduslikuks põhiüksus. Selleks võiks olla minu arvates kas osakond või labor.

KUKLI, Kaupo (materjaliteaduse professor) Valimisprogramm, milles ütlete miks kandideerite füüsika instituudi nõukogusse ja milliste seisukohtade eest nõukogus seista plaanite.

KK: Mina kandideerin nõukogusse sellepärast, et usun oma võimetesse olla kasulik kaasaitamisel nõukogu ees seisvate nii jooksvate kui põhimõtteliste ülesannete lahendamisse. Jooksvate ülesannete sekka kuuluvad mõistagi uute ja paljulubavate nooremate kaastöötajate – kaasprofessorite, teadurite, nooremteadurite – valimised, samuti doktorantide väitekirjade kaitsmisele lubamise hindamise komisjoni liikmena. Kavatsen osaleda õppekavade modifitseerimise ja õpetamisega seotud küsimuste lahendamisel ning vastavates diskussioonides.

Küsimused:
Kui valite mind füüsika instituudi nõukogusse, siis
1) Toetan baasraha kasutamist … (milleks)

KK: Baasraha jaotus senise skeemi järgi, milles oli ette nähtud toetus nendele teadustöötajatele, kes jooksval aastal projektikonkursis on ilma jäänud n.-ö. omast projektirahast, on olnud põhjendatud. Edasises tegevuses tuleks veel arvestada vajadusega toetada ka neid, kes on instituudile projektiraha sisse toonud. Baasrahast peaks olema võimalik katta projektiteadustöös paratamatult tekkivaid, kuid rahastaja poolt abikõlbmatuks peetavaid kulusid.

2) Arvan, et eksperimendi seadmetele peaks juurdepääs olema korraldatud … (sellistel tingimustel), seonduvad kulud katab … (kes, kust)

Katseseadmetele ligipääs peaks loomulikult olema tagatud kõigile, aga eeldusel, et see ligipääs ei lõpe katseseadme „läbikõrvetamise“, defokuseerimise, vaakumi või mõne teise kvaliteedi rikkumisega. Tahan öelda, et seadmeid kasutada tahtval isikul peab eelnevalt olemas olema koolitus ja sellega kaasnevad oskused aparaadi kasutamiseks, mis ei piirdu vaid sisse- ja väljalülitamisnupu asukoha teadmisega. Kõige loomulikum on eeldada, et juurdepääs seadmele on viljakas ning jätkusuutlik ainult siis kui see toimub koostöös seadet kõige paremini ning sellega kõige kauem töötanud „operaatoriga“. Igal juhul on tähtis minimeerida seadme riknemise võimalused ja – juhul kui see siiski juhtub – remondikulude katmise kuludega seotud võimalikud arusaamatused.
Seonduvad kulud peaksid katma siis üsna loomulikult viisil kõik sellise seadmega tekitatava ja/või analüüsitavat objekti uurides saadavat ning seejärel publitseeritavat infot ära kasutavad osapooled. On ju teadaolevalt seni olnud võimalik leppida kokku selles, kas makstakse analüüsi eest ja publitseeritakse artikli ainult oma autorlusega, või lepitakse analüütikuga kokku selles analüüsi üksikasjades ja tõlgendustes ning sellega kaasnevas kaasautorluses.

3) Instituudi töökorralduslikuks põhiüksuseks võiks minu arvates olla … (osakond, labor, töörühm)
Põhiüksuseks peaks jääma laboratoorium.
Osakonna juhul on osakonna juhil raske tekitada ning pidevalt säilitada detailset ülevaadet kollektiivi tegemistest. Samas peaks osakonna juht olema võimeline tema poolt juhitava üksuse kõigist tegemistest andma suvalisel hetkel aru instituudi juhtkonnale. Väikese töörühma tekkimine on ilmselt seotud konfliktsete situatsioonide tekkimisega instituudis ja/või selle laborites. Töörühmade puhul on ka ilmselt veelgi keerulisem kindlustada teadusaparatuuri korrasoleku ja hoolde  jätkuvust. Laboratooriumis aga tekib suurema tõenäosusega mingisugune identiteet ja kollegiaalsus. Laboratoorium on piisavalt väike, et fokuseeruda mingile teadustemaatikale ja samas piisavalt suur, et siduda millegi realiseerimiseks kriitilist massi nii personali kui infrastruktuuri silmas pidades.
LANGE, Sven (optika ja spektroskoopia kaasprofessor) 1) Baasraha on vahend instituudi strateegiliste eesmärkide elluviimiseks. Strateegilisi valikuid saab instituud ellu viia peamiselt läbi objektiivse personalipoliitika ning investeeringute. Instituudi kolmeks tugisambaks on - akadeemiline teadustöö, õppetöö ja ettevõtluskoostöö, mis peavad olema ka stateegiliste valikute põhisuundadeks. Olulise eesmärgina näen vajadust strateegiliselt soodustada ettevõtluskoostööga tegelevate teadlaste ja gruppide rahalise jätkusuutlikuse tagamist olukorras, kus töö iseloomust tingituna ei prugi antud teadlaste tsiteeritavus olla kõige kõrgem ja seetõttu on neil väiksem võimalus leida akadeemilist stabiilset rahastust. Samuti peab prioritiseerima õppetööd. Tänane õpperaha on vähe motiveeriv ning võib pärssida kavaliteetsel õppejõudude kaadri väljakujunemist. Tähelepanu tuleb pöörata ka kompleksele lähenemisele, mis soodustaks teadustöötajate kompetentsi säilimist ebaõnnestunud akadeemiliste granditaotluste korral, võimaldades osalemist õppetöös ja/või osalemist mitteakadeemilistes projektides.
2) Eksperimendi seadmete juurdepääs peaks olema ühetaoline ja kõigile võimaldatud, kel huvi/töö vajadus on olemas, olenemata laboratoorsest või institutionaalsest kuuluvusest. Pean oluliseks eesmärgiks infrastruktuuri avatuse tõstmist ja reeglite täpsustamist läbi laiapõhjalisema arutelu, pidades silmas masinate jätkuvad heaperemehelikku hooldust ja tehtava uurimistöö sobivust seadmete nii akadeemiliste kui rakendusteaduslike kasutuseemärkidega.
3) Instituudi töökorralduse põhiüksuseks võiks olla labor. Võib mõelda väiksemate laborite/töörühmade konsolideerimisele suurematega, et vähendada killustatust.
PIKKER, Siim (mikro- ja nanooptika kaasprofessor) Füüsika instituudi nõukogusse kandideerin, kuna tunnen soovi panustada instituudi arengusse ja näen, oma rahvusvahelisele töökogemusele toetudes, vajadust mõningate muudatuste järele, mis tagaks instituudi teadustöö kvaliteedi kasvu ja suurema ühiskondliku panuse ning teeks meie töötajate ja üliõpilaste elu paremaks.
Edukaid organisatsioone iseloomustab selge visioon ja siht kuhu suunas liigutakse. Soovin kaasa aidata, et meie instituut liiguks suunas, kuhu jääb rohkelt kõrge kvaliteediga teadust, hea töökeskkond ja atmosfäär, motiveeritud tudengid ja kolleegid ning parim füüsikaharidus Eestis ning millega arvestataks ka väljaspool kodumaa piire.
Mõned minu jaoks väga olulised tõekspidamised, mille eest kavatsen nõukogus siesta:
• Suurendada olemasoleva teadusaparatuuri sisulist kasutust, teadus- ja õppetöös ning ettevõtluskoostöös. On ju selge, et masinad, mis ei ole kasutuses, on katki või mida kasutada ei saa või mida ei ole, ei saa ka panustada teadustöö või õppetöö kvaliteedi kasvu ega võimalda panustada Eesti ühiskonda laiemalt näiteks läbi ettevõtluskoostöö.
• On vaja tagada instituudi masinapargi järjepidev töökorras olek, kvaliteet ja areng, ning seadmeid käsitseda oskavate kasutajate arvu kasv. Selleks on vaja minu nägemuses pikemaajalist seadmete soetuse, hoolduse ja kasutuse plaani ning seadmete eest vastutavate isikute ja kasutajate süsteemi, mis oleks üheselt selge nii bakalaureuse tudengile, emeriitprofessorile ning väljastpoolt instituuti seadmele ligipääsu soovivale asutusele.
• Soovin võimalusel vähendada segadust doktoriprojektidega ja muuta loogilisemaks doktorikohtade täitmise. Hetkel kehtiv süsteem, kus peab olema doktorant enne reaalselt eksisteerivat doktorikohta ei võimalda adekvaatselt läbi viia sisulist konkurssi leidmaks parimat doktorikandidaati.
Kolm küsimust direktorilt:
Kui valite mind füüsika instituudi nõukogusse, siis
1) Toetan baasraha kasutamist … (milleks)

A) Laborite ja instituudi teadustöö toetuseks lähtuvalt laborite vajadustest ja edukusest
B) Aparatuuri käigushoidmiseks, arendamiseks ja uute seadmete hankimise osaliseks toetuseks
C) Tudengite toetuseks ning loogilise karjäärimudeli rakendamiseks
D) Teadusprojektidega kaasnevate kulude nagu omafinantseering ning abikõlbmatud kulud katmine
2) Arvan, et eksperimendi seadmetele peaks juurdepääs olema korraldatud … (sellistel tingimustel), seonduvad kulud katab … (kes, kust)

Minu nägemusena on seadmete eest vastutavad laborid(haldajad), kes tagavad seadmete korrashoiu, nendel töötamiseks vajaliku väljaõppe, seadmetele juurepääsu. Kulude katmine peaks toimuma selgelt kõiki osapooli hõlmates. Vastutav labor panustab ise koos teiste kasutajatega reaalse kasutuskoormuse järgi ning sellele lisandub instituudi aparatuurifondi osa. Peamine oleks masinate pidev töökorras olek ning neile juurdepääs vajadusepõhiselt ja mõistlikel tingimustel. Pikemalt ole kirjutanud selles listi kirjas pealkirjaga „Uitmõtteid aparatuurist ja selle kasutusest“
3) Instituudi töökorralduslikuks põhiüksuseks võiks minu arvates olla …
Labor.
POST, Piia (meteoroloogia ja klimatoloogia kaasprofessor) Toon siia eelmisel korral esitatud visiooni instituudist kümne aasta pärast, seitse on siis veel jäänud, et kõik oluline ellu viia:

Eesti juhtiv teadus- ja õppeasutus, kus lahendakse probleeme nii fundamentaal- kui ka rakendusfüüsikas ning on avatud koostöös teiste valdkondadega. Teemade ring peab olema laiapõhjaline, sest riik on väike ja kvaliteetse õppetöö tagamiseks peab tegema ka sama valdkonna teadustööd. Peab määratlema konkreetsed eesmärgid ning strateegia nende elluviimiseks. Sellega võiks tegelda instituudi nõukogu. Oluline on parandada sisekommunikatsiooni (eri laborite inimesed ei tunne üksteist) ning soodustada instituudisisest koostööd, instituut võiks toimida kui üks tervik, mitte kui kogum omavahel võitlevaid vürstiriike. Ilmselt tuleks teostada ka instituudi hoones ümberplaneerimist/ehitust, et ruum toetaks sotsialiseerumist (näiteks siseõue läbipääsu loomine ning siseõue kasutuselevõtu). Tänapäevases projektipõhises maailmas on efektiivsed need asutused, kus kõrge kvalifikatsiooniga teadustöötajad tegelevad raha sissetoomise ning tegeliku teaduse ning õppetööga ja on olemas professionaalne abipersonal, kes võimaldab neil seda teha.

1) Toetan baasraha kasutamist …
Baasfinantseerimine võiks olla kui seemneraha, mis toetab muu raha sissetoomist ning instituudi rahastatuse järjepidevust. Prioriteedid: 1) noorte perspektiivikate teadlaste toetamine/tagasitoomine; 2) rahvusvaheliste projektide omafinantseeringud ja käibemaksud; 3) sisuline koostöö instituudisiseselt. Samas tuleks siiski säilitada proportsioon instituudi eri valdkondade vahel, sest vaid väga kitsalt temaatiliselt piiratud teadus pole pikemas perspektiivis jätkusuutlik, rahastatavad teemad võivad vahetuda väga kiiresti.

2) Arvan, et eksperimendi seadmetele peaks juurdepääs olema korraldatud … (sellistel tingimustel), seonduvad kulud katab … (kes, kust)
Sedaliiki korra peavad kokku leppima asjast huvitatud osapooled. See võib võtta palju aega, kuid kui need reeglid on avalikud ja neist kinni peetakse, siis on kasu kõigile. Aparatuuri ühiskasutus üldiselt parandab ka instituudisisest koostööd. Meile kõigile meeldiks, et kuskil oleks üks tark ülemus, kes asjad korda teeks, aga enamasti on siis ikkagi keegi lõpus rahulolematu.

3) Instituudi töökorralduslikuks põhiüksuseks võiks minu arvates olla … (osakond, labor, töörühm)
Tuleb lähtuda neist ülesannetest, mille tööd korraldatakse, samuti instituudi jätkusuutlikkusest. Kui vaadata teaduse seisukohast, siis Eesti rahastusinstrumendid võimaldavad tööd 4-5 doktorikraadiga teadlaselistes rühmades. See määrab ära ka põhiüksuse suuruse. Ilmselt seetõttu on instituudi struktuur ka sellistesse või veelgi väiksematesse rühmadesse killustunud. Paraku ei saa nii väikse rühmaga seada suuremaid eesmärke ega taotleda suuremaid rahasid. Neil põhjustel tuleks ikkagi koopereeruda, samas väike töörühm on mobiilne ning kui mõtlemises valdab koostöötahe, siis kõik toimib. Miks siiski on enamuses meie valdkonna instituutides suuremad töökorralduslikud põhiüksused? Ülikoolis eeldatakse töötavat õpetavaid teadlasi ja teadust tegevaid õppejõude. Just õpetamise korraldamine eeldab suuremaid allüksusi, mis vastutavad kindlate õppekavade või õppeainete gruppide õpetamise eest, vaid sedasi saab tagada siin jätkusuutlikkuse. Väga väiksed rühmad saaksid siin liialt õppetööga ülekoormatud ning sattuvad teiste, vaid teadust tegevate teadlastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda.

SAAL, Margus (teoreetilise füüsika kaasprofessor) Kandideerin Füüsika Instituudi (FI) nõukogu liikmeks põhiliselt neljal alljärgneval põhjusel:
1. loodan, et saan seista seeläbi oma kodulabori (Teoreetilise füüsika labor) huvide ja arengu eest;
2. loodan, et suudan panustada nii mõtte kui teoga Füüsika Instituudi (ja seeläbi loomulikult ka ülikooli kui terviku) jätkusuutlikusse arengusse;
3. kaasprofessorina on mul kohustus lisaks teadus- ja  õppetööle osaleda ka administratiivsetes tegevustes, mida nõukogu töö kahtlemata on;
4. formaalsema põhjusena väärib ehk äramärkimist  asjaolu, et naaberlaborist st Tahkiseteooria laborist sellel korral nõukogu kandidaati ei esitatud ja seega leidsime arutelu käigus, et kahe kandidaadi esitamine meie laborist ei ole vale samm.

Kuna olen üks väheseid kandidaate, kes pole varem nõukogu liige olnud, siis kindlasti ei ole ma ülearu palju kursis kõikide laborite probleemidaga, aga ilmselt on siiski selge, et põhimureks on teadustööks  rahastuse hankimine. Täpsemalt tean olukorda enda kodulabori ja Tahkiseteooria labori
kohta. Tuleb siiski tõdeda, et ilmselt ei saa nõukogu liige siin suurt ära teha, et edukus granditaotlusvoorudes suureneks st saab ilmselt (volituste piires loomulikult) osaleda teatud ümberjagamisprotsessis. Kindlasti peab see protsess olema avatud ja läbipaistev.

Vastused küsimustele:

1. Ei ole ilmselt eriti originaalne mõte, et ideaalis võiks baasrahast  katta teadustöö kulud oma miinimumis ja teadusgrandid oleksid siis potentsiaalsetele saajatele justkui lotovõit, mille arvel on võimalik teha neid tegevusi, mis muidu võimalik ei oleks (näiteks kutsuda järeldoktorante või ka külalisteadureid, maksta kõrgemat palka jne). Olukorras, kus baasraha ei kata ka teadustöö miinimukulusid on eelkõige vaja põhimõtteid ja seejärel ka selget reeglistikku, mille alusel ja kuidas seda raha jagada (olen aru saanud, et selles suunas on ka samme astutud?). Ma pigem toetaksin siinjuures seda solidaarsuspõhimõtet, et on põhjendatud nende laborite (töörühmade) olulisemal määral toetamine, kes ei ole grandisüsteemist rahastust saanud. Hoolimata baasraha ebapiisavusest isegi põhiliste teaduskulude katmiseks võiks mõelda, et kas sellest on võimalik  konkurssi (või siis rotatsiooni) korras toetada laboritesse järeldoktorite/külalisteadurite palkamist. Selget seisukohta selles küsimuses ilma täiendava informatsioonita siiski ei oma.

2. Minu jaoks tõstatus selle küsimusega seotud temaatika Siim Pikkeri saadetud otsekohesest kirjast (Uitmõtteid  aparatuurist ja selle kasutusest, 19.10.2020) ja sellele järgnevast arutelust. Kuna mina ei ole reaalselt aparatuuri hankija, kasutaja, hooldaja, vastutaja, siis kindlasti ei oska ma antud küsimuse kõiki tahke näha. Aga lugedes Siimu kirja ja ka seal toodud ettepanekuid/lahendusi, siis minule tundusid need väga läbimõeldud ja põhjalikud (ei hakka siia kopeerima). Minu teadmist mööda peeti ka lisaks kirjavahetusele üks selleteemaline arutelu, mis mingit olulist tulemust ei andnud. Vabandan, kui eksin! Aga kokkuvõtvalt tundub mõistlik, et on eraldi töötaja, kes teostab hankeid, omab ülevaadet olemasolevast aparatuurist, koordineerib kasutamist jne. Samas peaks see töötaja oma tegevuses lähtuma ilmselt siis nõukogus kokkulepitud reeglistikust (mis jällegi peab olema saavutatud läbipaistva arutelu tulemusena).

3. Sisuline teadustöö toimub töörühmas või selle mingis osas ja seal kindlasti mingit täiendavat kokkulepet/struktuuri tekitada vaja ei ole. Vähemalt 4 olemasoleva struktuuriüksuse korral tundub mulle, et töökorralduslikuks struktuuriüksuseks peaks olema osakond. Küsimus tekib materjaliteaduse osakonna osas – ma ei oska hinnata, kui erinevad tegevused selles osakonnas toimuvad ja kas ta tõepoolest pole liiga suur st kas on enam-vähem proportsioonis teiste osakondadega.  Lõplikuks vastuseks vajaksin täiendavat informatsiooni, aga hetkel tunduks mulle sobiv, kui oleks 5 struktuuriüksusest (mitte liiga palju ja mitte liiga vähe) koosnev instituut. Laborid võivad ka olla, aga struktuuriüksust esindab (ja vastutab) osakonna juht (vähem ülemusi ka veel :)).

Seega kokkuvõtvalt luban volituste ja kompetentsi piires seista jätkusuutliku arengu, läbipaistva asjaajamise ja otsustamisprotsessi eest ning olla avatud vestlustele ja ettepanekutele, mis aitavad seda saavutada.
TAMM, Aile (materjaliteaduse kaasprofessor) Füüsika instituudi nõukogu tegevus on vastavalt põhikirjale suunatud õppe- ning teadus- ja arendustööd puudutavate küsimuste lahendamisele ja töö toimimiseks vajalike otsuste vastuvõtmisele. Seega tuleb nõukogus seista hea eest, et füüsika instituuti võetakse tööle (valitakse) kvalifikatsioonile vastavad akadeemilised töötajad, võetakse kaitsmisele valminud doktoritööd ja tehakse vajalikud muudatused õppekavades (jt õppetöö läbiviimiseks vajalikud otsused lähtuvalt õppekavade nõuetest).
Lisaks plaanin seista kiletehnoloogia labori ja ka teiste eksperimentaalsete seadmete eest vastutavate töötajate huvide eest, st et keerukatel seadmetel töötavad inimesed saaksid jätkata tööd seadmetel, mille tarbeks on neil vajalik väljaõpe ja kogemus (sest valdavalt on nende teadustöö seotud konkreetse seadme tulemitega).
Direktsiooni vormistatud küsimused:
1) Toetan baasraha kasutamist ... (milleks)

Baasrahastus jõuab instituuti meie töötajate tehtud tööde pealt (publikatsioonid, teadusprojektid ja arenduskoostöö ), on väga oluline, et töörühmad ja laborid, kes toovad instituuti sisse raha, peaksid vastavalt sellele valemile saama ka baasrahast teatud osa (kasutada). Projektide täitmisel tekivad ka kulutused (omafinantseering, abikõlbmatud kulud jne) mida on tarvis kuskilt katta. Näiteks sageli on tarvis omafinantseeringut, selleks et projektides olevatele töötajatele saaks üldse palka maksta. Sama puudutab uute investeeringute planeerimist, kus on vajalik omafinantseering või kaasuvad abikõlbmatud kulud (näiteks käibemaks).
Teiseks on kindlasti vajalik nn solidaarsus, st kui osadel teadlastel läheb ühel aastal taotlusvoorus halvasti, siis saaksid nad võimaluse veelkord raha taotleda. Kolmandaks, on loomulikult kulutused füüsika instituudi kui maja ülalpidamiseks, mida hetkel kaetakse baasist.
Baasraha jõudmine teadusrühmadeni ja laboriteni peaks olema stabiilne selleks, et laborid saaksid kindlustundega teha projektide taotlusi, kus on kaasuvad kulud. Solidaarsuse ja maja eest baasraha kulutamist võiks siiski otsustada direktsioon, kellel on selleks vajalik eelinfo olemas. Loomulikult suuremad kulutused peaks otsustatama nõukogus ning proportsioon võiks olla 1/3, 1/3 ja 1/3.
2) Arvan, et eksperimendi seadmetele peaks juurdepääs olema korraldatud ... (sellistel tingimustel), seonduvad kulud katab ... (kes, kust)
Füüsika instituudis on väga erinevad seadmed, suured füüsilised süsteemid, mis asuvad välisriikides (näiteks taristu MAX IV sünkrotronkiirgusallikal), koostöövõrgustike raames juurdepääsud mõõtekompleksidele (neutronhajumise uurimine, CERN, magnetlabor, arvutusklastrid jne), suured spetsiifilised mõõteseadmed füüsika instituudis kohapeal (näiteks TEM, mitmed SEM-id, XPS, mikro- Raman spektromeeter jne) lõpetades iseehitatud seadmetega (näiteks LIBS, impulss- lasersadestusseade, erinevad optilised mõõtekompleksid jne). Kui on soov seadmele juurdepääsu saada, siis tuleb rääkida seadme eest vastutajaga ja leppida kokku kasutuskord. Olenevalt seadme keerukusest võib see viia erinevatele kokkulepetele näiteks koolituses, seadme iseseisvaks kasutamiseks, ühise teadustöö või teenuse osutamiseni kvalifitseeritud seadmel töötava teadlase poolt. Tekkinud seadmete kulutused tuleb katta kõikide koostöö variantide puhul.
3) Instituudi töökorralduslikuks põhiüksuseks võiks minu arvates olla ... (osakond, labor, töörühm).
Muutused on loomulik arenguprotsessi osa ka organisatsioonides, seega põhiüksusi võiks olla vähemalt kaks. Suurem üksus võiks olla laboratoorium, kuhu on koondunud rohkem inimesi (töörühmi, projektiks kokku pandud meeskondi jne), kes teatud ühiste eesmärkide poole liiguvad või jagavad seadmete kasutamist (ja kulutusi). Väiksem üksus võiks olla töörühm, sest uued teemad ja suunad peaksid ka kuidagi tekkima. Iseseisvumine on oluline osa progressist, seega kui soovitakse oma uut rühma kasvatama hakata, siis see võiks olla võimalik füüsika instituudis.


Loe lisaks valimise korra kohta https://www.fi.ut.ee/et/uudised/fuusika-instituudi-noukogu-liikmete-valimised

Korraldaja: 
Tartu Ülikooli füüsika instituut
Toimumiskoht: 
valimised.ut.ee/
URL: 
https://valimised.ut.ee/elections/ltfy250521/
Sündmuse kategooria: