Karl Rebane 90
Karl Rebase pikaajalise, väga sihikindla ning eduka teadustöö peateema oli teoreetiline füüsika rakendatuna optikas ja tahke keha füüsikas. 1968. aastal avaldatud venekeelne monograafia, mis käsitles lisanditega kristallide optiliste spektrite teooriat, tõlgiti USA-s inglise keelde ja kujunes füüsikamaailmas nõutud käsiraamatuks. See moodustas teoreetilise aluse, millel baseerub Karl Rebase loodud tahkise spektroskoopia koolkond Tartus. Üheks tema tunnustatud saavutuseks on koos õpilastega arendatud optilise resonantse sekundaarkiirguse teooria, mis oli aluseks uue optilise nähtuse, kuuma luminestsentsi avastamisele.
1961. a valiti K. Rebane ENSV Teaduste Akadeemia (TA) liikmeks, aastatel 1964–1968 oli ta sealse füüsika-matemaatika ja tehnikateaduste osakonna akadeemiksekretär, aastatel 1968–1973 ENSV TA asepresident ning aastatel 1973–1990 president. Tänu temale asutati 1973. a TA füüsika instituut, 1973.–1976. aastal oli ta selle esimene direktor.
Karl Rebasest kujunes rahvusvaheliselt üks tuntumaid Eesti füüsikuid, kes viis Eesti füüsikateaduse rahvusvahelisele areenile. Ta oli Vene TA, Euroopa Akadeemia (London) ja Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia (Salzburg) liige. Eesti Teaduste Akadeemia jaoks aga oli ta omal kombel ajastuülene president, kes sobis seda tööd tegema ühiskondlikest oludest sõltumata. Sellega on läinud Karl Rebane Eesti teaduse ajalukku kui teaduse suurmees, kellel olid teadmised, tahe ja võimalused suunata teaduse arengut Eestis olulisel määral peaaegu terve veerandsajandi jooksul.
Vaata ka:
Karl Rebase 90. sünniaastapaevale pühendatud näitus
Akadeemik Karl Rebase 90. sünniaastapäevale pühendatud näitus. Näitus oli eksponeeritud 11. aprillist kuni 29. maini 2016 TÜ raamatukogu 2. korruse suures saalis.
Näituse koostaja: Tiina Sammelselg, kunstnik: Eve Valper, video: Kaisa Sammelselg, fotod näitusest ja failide ettevalmistamine: Rein Laiverik. Fotod K. Rebase perekonna erakogust.