Doktoriõpe
Doktorikraadi taotlemise aluseks on kaks õigusakti: "Doktorikraadi andmise kord" ja "Lõputööde ja doktoriväitekirjade avaldamise kord".
Kommenteeritud põhjalikku juhendmaterjali loe ülikooli lehelt.
Doktorantide atesteerimisega seotud küsimused on reguleeritud TÜ e-õpikeskkona vastavas kursuses Doktoritöö (LOFY.00.006)
Paljud meie doktorandid osalevad doktorikoolis “Funktsionaalsed materjalid ja tehnoloogiad”.
Vastuvõtt doktoriõppesse toimub TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkonnas projektipõhiselt.
Doktoriprojektid 2020
TÜ füüsika instituudi töörühmad otsivad doktorantuuri kandidaate järgmistele projektidele:
- Masinõppe rakendamine mitmekosteliste gaasisensorite selektiivsuse ja stabiilsuse parendamisel
Uued suunad pooljuhtgaasisensorite arendamisel on seotud 2D (sh grafeenil põhinevate) materjalide ja/või optilise koste/stiimuli rakendamisega. See võimaldaks realiseerida miniatuurseid mitmekostelisi sensorelemente ja nende massiive, mis on odavad, tundlikud ja energiasäästlikud. Projekti põhieesmärk on juurutada kaasaegne masinõppe tarkvara (näiteks TensorFlow) ja töötada välja optimaalsed andmetöötlusprotokollid, mis kasutaks ära nii lühi- kui ka pikaajalisi trende sensormassiivi kosteis ja seeläbi suudaks välja filtreerida triivi segava mõju, vähendada reageerimisaega ja suurendada selektiivsust mitmete ohtlike gaaside (NO2, O3, NH3, …) detekteerimisel.
Juhendajad: Valter Kiisk (valter.kiisk [ät] ut.ee), Raivo Jaaniso
- Aeroioonid ja ioniseeriv kiirgus atmosfääris; seadmearendus, rakendused ning mõju
Atmosfääri ioonidel on oluline roll klastrite ja uute aerosooliosakeste moodustumisel ja pilvede tekkimisel atmosfääris. Atmosfääriioonide tekkeprotsesside üksikasjalik mõistmine on vajalik biosfääri, atmosfääri ja kliima vahelistest komplekssetest seostest paremaks arusaamiseks. Selle töö käigus töötatakse välja uus aparatuur õhu ionisatsiooni intensiivsuse, aeroioonide füüsikaliste ja keemiliste omaduste määramiseks ning ioniseeriva kiirguse detekteerimiseks atmosfääris. Ioniseeriv kiirgus pärineb galaktilistest kosmilistest kiirtest ja maapinnas sisalduvate radioaktiivsete ainete lagunemisel tekkivast primaarsest kiirgusest ning radooni emissioonidest ja tema tütarnukliide lagunemistest. Uued väljatöötatud mõõteriistad võetakse kasutusele atmosfääri uurimise jaamas, kus hinnatakse aeroioonide tekke ja kadude allikate vahelisi seoseid. Töö hõlmab radioaktiivse kiirguse modelleerimist, uute seadmete väljatöötamist, eksperimentaalset tööd laboratooriumis ja välijaamas, andmete kogumist ja kogutud andmete statistilist analüüsi üheskoos kõigi teiste välijaamas mõõdetud asjakohaste andmetega. Sõltuvalt kandidaadi isiklikest võimalustest ja huvidest võib töö olla suunatud rohkem modelleerimise, instrumentide väljatöötamise või andmete analüüsi poole.
Juhendajad: Heikki Junninen (heikki.junninen [ät] ut.ee), Madis Kiisk, Urmas Hõrrak
- Grafeenil põhinevad gaasisensorid MEMS platformidel
Projekti eesmärk on integreerida funktsionaliseeritud ühekihilisel grafeenil põhinevad gaasisensorid CMOS kiipide, mikrokuumutite ja -valgustusplaatidega. Uuritakse meetodeid mitmete funktsionaliseerimiste ühendamiseks ühes kiibis. Projekti toetab Graphene Flagship.
Juhendajad: Raivo Jaaniso (raivo.jaaniso [ät] ut.ee), Margus Kodu
- Arvutuslik kuva
Arvutuslik kuva on kiirelt arenve valgusteaduse haru. See võimaldab arvutusmahuka andmetöötluse toel luua kujutisi objektidest, mida klassikalise kuva abil on keerulne jäädvustada, kuna need leiavad asset kasinates valgustustingimustes või mõõtmed on väiksemad kujutava süsteemi lahutusvõimest. Arvutuslik kuva on olemuslikult valdkondade ülene uurimistemaatika, mis leiab rakendust muuhulgas 3D-mõõtmeliste kujutiste loomiseks, kaugseires, kujutiste andmetihedas salvestuses, igapäevaelektroonikas, kaitse- ja turvarakendustes, mikroskoopias ja meditsiinilses diagnostikas.
Juhendaja: CIPHR ERA Chair, Heli Valtna (heli.valtna [ät] ut.ee)
- Laia keelutsooniga funktsionaalsed nano- ja mikroosakesed rakendusteks meditsiinis
Uurimistöö eesmärgiks on arendada funktsionaalsed nanomaterjale, mille toime põhineb kalgi kiirguse kiiritusefektide sünergial teiste ravi ja diagnostika meetoditega meditsiinis. Kasvaja rakkudesesse viidud rasked nanoosakesed neelavad kalki kiirgust, kiirgavad UV footoneid, mis tõstab vähirakkude hävitamise efektiivsust kiiritusravil. Pr3+ lisandiga ortofosfaatide elektronstruktuuri detailsete uuringute tulemusena selgitatakse välja neeldunud röntgenkvantide energia relakseerumise iseärasused, mis lõpuks viib kiirguse tekkeni UV-C spektraalpiirkonnas. Targalt valitud teiste haruldaste muldmetalli ioonide (nt Nd3+, Gd3+, Er3+, or Yb3+) lisamine LuPO4, LaPO4 and YPO4 maatriksisse võimaldab luua uusi materjale, mis sobivad multifunktsionaalseteks rakendusteks kuvamise, diagnoosimise ja ravi vallas meditsiinis.
Juhendaja: Marco Kirm (marco.kirm [ät] ut.ee)
Huvitatud kandidaatidel tuleks võimalikult aegsasti juhendajaga ühendust võtta.